Mälestuspaik Seto lauluemale Maria Küttele

Kui mina olin veel väikene mees, rääkisin ikka ja jälle oma Puugnitsa vanaema Leeniga (s Sõrmus) maast ja ilmast ning aitasin oma väikemehe rammuga vanavanemaid kõiges, millest mu jõud üle käis. Paraku ei pidanud vanaema (või ei osanud pidada) ilmselt oluliseks oma esivanematest rääkida ja ega mina osanud siis ka oluliseks seda küsida. Väikestel meestel on ju omad käigud ja maailmad. Nii juhtuski, et alles aastakümneid hiljem sain tänu lähisugulastele ja antoloogia „Seto naiste elolaulu“ koostajatele Vahur Aabramsile ja Andreas Kalkunile teada, et minu vanavanavanaema oli Seto lauluema Maria Kütte, kes oli vägev laulik ja muinasjuttude rääkija, tema tütrepoeg Enn Sõrmus on aga olnud väga paljude tema lugude ja laulude koguja. Nii nagu teisedki kuulsad Eesti rahvapärimuse kogujad.

Olen tänaseks üsna palju oma esivanemast Seto lauluemast Maria Küttest teada saanud ja siin-seal uuemates ja vanemates rahvaluule ja muinasjuttude kogumikes leiab ikka tema laule ja lugusid, ka eluloolist materjali. Tema laule leidub Hurda „Setukeste lauludes“ ja teistes Seto laulukogumikes. Samuti oli Maria Kütte üheks oluliseks peaosaliseks auhinnatud ERM-i muinasjutunäitusel. Me teame küll üsna palju Maria Küttest, kuid üks mis meile teadmata oli – kus asus lauliku viimne puhkepaik. Aeg viib mäletajad oma rahupaikadesse ja neilt me enam küsida ei saa, matustelt fotojäädvustusi alles ei tea olevat ja nii saab usaldada vaid elusolijate mälu ja teadmisi. Teadsin vaid seda, et lauluema on maetud Laossina kalmistule. Nii tuligi küsida juhatust healt Laossina kalmistuvahilt Saarestiku Õielt, kes juhatas õige kalmuni, millel tänaseks püsti vaid üks nimetu raudrist. Usun, et selle juhatuse järgi leidsimegi Laossina kalmistu „peatee“ kõrvalt Maria viimse puhkepaiga.

Seto lauluemasid arvatakse olevat tosinkond, kuid eks neid, kes on oma laule ja lugusid rahvaluulekogujatega jaganud, on kordades rohkem. See on ilmatult suur rikkus, mida need naised on jaganud ja mitte vähem suur rikkus on tulnud sellest takusest need lood ja laulud kokku korjata. Seda enam väärivad kõik meile teadaolevad Seto lauluemad mäletamist ja nende viimse puhkepaiga tähistamist. See on see veri, mis mind oma esivanemast lauluema rahupaika tähistama kutsub. Võibolla tähtsamgi kui viimse rahupaiga täpne koht ja selle maha märkimine, on teadmine, et me hoolime ja mäletame. 

Nii olengi algatanud Maria Kütte kalmu tähistamise ettevõtmise ja kui Jumal lubab, siis saame juba sellel suvel anda õnnistuse ja uue rahu Maria Kütte ja tema poja Ivan Kütte (1892-1975) hauamonumendile. Laossina kalmistul puhkab oma viimset und ka Seto lauluema Agrepiina Pihelgas (1892-1968). Võibolla vajaksime üldse põhjalikumat teejuhti meie Seto lauluemade viimsete puhkepaikade juurde? Lauluemadele pühendatud mälestusmärk Obinitsas on kaunis kummardus Seto laulule ja lauluemadele, aga eks eraldi vääri mäeltamist kõik meie lauluemad (juba mainitud antoloogia on sügav kummardus).

Seto lauluema Maria Kütte sündis 12. aprill 1862 Lobotka vallah Poloda nulgah Varõsmäe külas ja ristiti kaks päeva hiljem Kulkna saarel Lunastaja kirikus, mis oli Varüsmäe küla elanikele sagedane kirikuskäimise koht. 1921. aastal võttis Maria pere endale nimeks Küte, millest hiljem sai Kütte (selle ajani oli Maria ametlik nimi olnud isa järgi Maria Maksimova). Maria Kütte oli ainulaadselt suure värsside repertuaari ja improvisatsioonivõimega ning talle omistab Eesti Entsüklopeedia (1936) lauluemadest kõige rohkem ehk siis üle 70 000 värsi, lisaks sellele siis muinaslood. Maria Kütte suri väga vanalt, pea 91-aastaselt, 13. märtsil 1953. aastal Võõpsus. Loodan, et peagi leian ka Maria kodutalu koha Varesmäe külas – selle koha teadjaid võiks ju rohkelt olla, kuid ma pole jõudnud sellega tõsisemalt tegeleda.  

Maria Kütte viimase puhkepaiga tähistamiseks olen head tuge saanud Peipsiveere Leader programmist. Hauamonumendi valmimisse panustame ise ja meie sugulased, kuid ootame ka kohalike omavalitsuste, Setomaa organisatsioonide ja Maria Kütte pärandist lugu pidavate inimeste abi lauluema mälestuse jäädvustamisel Laossina kalmistul. Sellel suvel valmib ka pisike koduleht Maria Kütte ja temaga seotud Setomaa pärandkultuuri jäädvustamiseks (Maria Kütte keskus).  

Kõigil headel toetajatel on võimalus teha annetusi mälestuspaiga loomiseks Valge Heli OÜ arveldusarvele, mis on loodud seto ja eesti kultuuri ning meie rahvapärimuse hoidmiseks ja kandmiseks. Mälestuspaik rajatakse koostöös tunnustatud ja usaldusväärsete kiviraidurite ja skulptoritega. Annetuse tegijaid tänatakse väärika meene ja igikestva tänuga. Monummendi avamisest annan teada Setomaa lehe ja teiste kanalite kaudu.  

Minule võib ka Maria Kütte asjus helistada ja kirjutada, kui teie käsutuses on mälestusi, foto- või kirjalikku pärandit Maria Küttest. Samuti olen tänulik elulooliste viidete eest Setomaal (kalmistu pärand, kodutalu jms). Äratame ühe unustatud, kuid olulise osa Seto mäletamis- ja vaimukultuurist taas elule ja saame osa sellest helinast, mis meil ju pakitseb rinna sees.  

Indrek Mustimets

Maria Kütte lapselapselapselaps