MARIA KÜTTE   

12. aprill 1862 – 13. märts 1953

Maria Kütte sündis 12. aprillil 1862. a Lobotka vallas Poloda nulgas Varõsmäe külas ja ristiti kaks päeva hiljem Kulkna saarel Lunastaja kirikus, mis oli Varõsmäe küla elanikele sagedane kirikuskäimise koht. Miaria isa oli Varõsmäe küla talumees Maksim Mironov (Maks) (1839-1887). Maria ema Varvara Kosmina (1842-1912) oli pärit Värska lahe äärest Suure-Rõsna külast.  

Maria oli peres esimene laps ja pandi mehele juba väga noorelt, 16- aastaselt. Ta läks mehele Värska lahe veerde Poloda nulka Võporsuva külla, oma ema sünnikülla. Maria meheks sai Võporsuva küla talupoeg ja kingsepp Ivan Davidov (1854-1880), kes oli Mariast 8 aastat vanem. Maria ja Ivan laulatati 14, juulil 1878. a Värska kirikus. Õige pea jäi Maria aga leseks (13. veebruaril 1880), kuid sünnitas peale mehe surma poja ja läks siis pea 21-aastaselt teist korda mehele.  

Maria Kütte teine abikaasa oli Setomaa Poloda nulga suure ja rahvast rikka Võõpsu küla talupoeg Matvei Dimitrijev (1846-1926), kes oli Mariast 15 aastat vanem. Matvei oli allohvitseri aukraadiga sõjaväest tulnud mees, kes polnud veel abielus olnud. Maria ja Matvei laulatati 25. veebruaril 1883. a Kulkna kirikus, millest sai peagi Maria kodukirik. See abielu püsis väga pikka aega õnnelikuna ja nii Maria kui ka Matvei elasid väga pika eani. 1921. aastal võtsid nad endale nimeks Küte, millest hiljem sai Kütte. Selle ajani oli Maria ametlik nimi olnud isa järgi Maria Maksimova.  

Maria jäi 64-aastaselt leseks, tema mees Matvei suri 19. aprillil 1926. aastal. Maria pidas oma lesepõlve kaua, pea kolmkümmend aastat. Tema poeg Ivan (Jaan) Kütte (1892-1975) oli ennesõja-aegses Eestis Mäe valla asjaajaja ja Kipre talu peremees.  

Maria Kütte suri väga vanalt, pea 91-aastaselt. Maria suri 13. märtsil 1953. aastal Võõpsus ja on maetud Laossina kalmistule. Tema hauaplats on tänaseni tähistamata.  

Ennesõja-aegses Eesti Vabariigis oli Maria Kütte tunnustatud seto sõnoline, ta oli üks 11 seto lauluemast, keda on nimega nimetatud esimeses Eesti Entsüklopeedias (1936), ka Eesti biograafiline leksikon täiendusköide (1940) on pühendanud temale artikli. 

Maria Kütte laule ja jutte võib leida Paul Hagu kokkupandud „Leeloantoloogias“ (2004, 2012), Maria Kütte jutte leiab raamatutest „Muistendid Suurest Tõllust ja teistest“ (Eduard Laugaste jt 1963), „Muistendid Vanapaganast“ (Eduard Laugaste ja Ellen Liiv 1970), „Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte“ (Pille Kippar 1997), „Saagijagamine. Eesti muinasjutte loomadest ja vanapaganast“ (Pille Kippar 2010), „Eesti muinasjutud I: 1 ja 2. Imemuinasjutud“ (Risto Järv jt 2009, 2014) ja „Sõsara sõrmeluud“ (2018).

Maria Küttel oli lisaks esimesest abielust pojale ka kolm tütart: Anastassia Lauk, Sofia (Sohve) Variksoo (1900-1977) ja Maria Sõrmus (1889-1974). Maria tütrepoeg oli tunnustatud ja kuulus rahvaluulekoguja ja üks esimesi setost kõrghariduse saanud jurist Enn (Nikolai) Sõrmus (1911-1989).

Allikas: "Seto naisi elolaulu´- antoloogia" Kokku säädnü´Andreas Kalkun ja Vahur Abrams (Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, 2014); kirjavahetus Vahur Abramsiga.